Rotaator - Gruusia õpetajakoolituse põhiväärtused

6-8. oktoober 2017, Gudauri, Marco Polo keskus

Gruusia ülikoolid hakkavad koolitama õpetajaid 5-aastase integreeritud õppekava põhjal. Selle õppekava alusväärtuste, põhiväljundite jmt loomiseks osutus kerilaua-metoodika kohandus omal kohal olevaks.

 

Osalejad olid nii ministeeriumist, kvaliteedikeskuses jm keskasutustest kui 9st ülikoolist, kus õpetajaid haritakse. Igas rühmas pidi olema kõigi asutuste rahvast.

Täpne rollijaotus ja rühmatöö reglement sai kohe esimeses - ideaalide taktis - paika. Positiivsuse saavutamine oli keerulisem - ikka on mõni, kes end teiste arvel esile tõsta püüab. Mõni neist õnnestus elimineerida - eksperdiks-kommentaatoriks üldistungile, kel rühmatöösse sekkuda pole õigust, küll aga neid jälgida ja  mõttekäiku silmas pidada.

Edasi sai õppekava eesmärkide ja väljundite kallal töötada sama protseduuri järgides. Väärtuse-üldistung oli vene keeles - seda sai kenasti jälgida ja tulemus oli vägagi hea kõigil kolmel tasandil - õppija, organisatsiooni, ühiskonna vaates. Järgmised sessioonid käisid juba gruusia keeles, aga üldistungil oli ikka mõni lahke tõlkija kõrvaltoolil.

Igatahes - asi toimus, õpetajakoolituse õppekava alused said konsensuslikult paika, töörühmad moodustatud. Rotaatori-metoodikat saab kohandada üsna eriilmeliste  asjade tegemiseks. Aga põhiline - eri  taseme vaade (inimene, organisatsioon/kogukond, ühiskond) ja erineva ees,ärgiga taktid ning ideede-tegevuste vmt sõelumine - see olgu ikka olemas.

Olgu öeldud, et selle töö / projekti rahastaja ja vedaja on Eesti ( INNOVE), koostööpartner ja Gruusiapoolne vedaja - Gruusia UNICEF.

Harkov - Minu kool, linn, Ukraina

Haridusfestivali (2-3. märts) järel oli kavas  erakooli Mir  arengu-kerilaud. Pigem oli see küll kerilaua simulatsioon - aega oli vaid kaheks ja pooleks taktiks nelja asemel. Eesmärgiks 1) kooli arengu-unistus ja 2) ettevõtmiste sõelumine initsiatiivrühmade tekitamiseks ning rotaatori (kerilaua) kui kollektiivse mõttetegevuse ühe meetodi kogemine. 

Läks korda ja kuuldavasti jäi paar initsiatiivrühma mitmeks kuuks tegutsema.

Ettemõtluskerilaud 25.11. 2017 - Õppimine ja ühiskond

Eesti Haridusfoorum 2017 (8. dets, Tallinn) võtab arutuse alla õppimise tänapäeval - selle kõige laiemas mõttes ja tähenduses – alates inimesest kuni ettevõtete, organisatsioonide ja  ühiskonnani küsides: kas õppimine on kriisis? kas õpime kriisist? Kaugemaks taotluseks on Elukestva õppe strateegia täiustamine ja õppimise-teema ettevalmistamine arutamiseks riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogus 2018.a. 

 

Etevalmistuseks Haridusfoorumile oleks  (Tartus) rotaator ehk ettemõtluskerilaud   25. novembril  õppimisest, õppijatest ja (õpi)ühiskonnast lähikümnendite Eestis, mille alltekstiks võiks olla - kriisis õppimine ja õppimine kriisist.  (Metoodika: Talgujad, V Ruttas, E-S Sarv, M Maksimov. Vt nt www.talgutaru.com)

 

Väljund: lühiettekanne EHF’17 ( nt õppimise arengutrendid, ohutrendid), tegevusettepanekud ja võmalik, et ka tegevusprojektide  algatused, artikkel EHF koumikku + osalejate teadmusvälja rikastumine, koosmõtlemise rõõm.

Osavõtjad – 21-25 inimest (eks)ministrist  õpilasteni, koolirahvast põllumeesteni. 

Toimub roteeruv rühmatöö 3 rühmas üldistungitega paari kohvipausi ja ca 45-60 min lõunapausiga. Planeeritud toimumine – 25. nov. 10.15 – 19.00, Jaan Poska Gümnaasium (Tartu, Vanemuise 35). 

Õppealased (suur)sündmused – loodud kontseptsioonid ja materjalid

Õppealased rotaatorid e kerilauad (hea ja sisuliselt sobiv eestikeelne vaste) toimusid TLÜ Kasvatusteaduste instituudis kahe E-S Sarve õpetatava MA aine raames: Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia (mõnel kursusel koos K Krabiga), Haridusasutus kui teadmustloov õppiv organisatsioon.  Kontseptsiooni ettevalmistamisest ja rühmade tööst (järjehoidjatena e kontinuaatoritena)  võtsid läbi kõigi aastate osa Margus Maksimov, Jüri Plink, E-S Sarv, Peakeerutajad on olnud Valdo Ruttas, E-S Sarv, Margus Maksimov. Järjehoidjatena on mitu korda tegutsenud toonased üliõpilased Martin Teeveer ja Marko Vene, aga ka mitmeid teisi. Suuremagulisem roll rühmas on ka toimetajal, kes üldistab (organiseerib kokkuvõtte-üldistuse tekkimise) rühma materjalid-esitlused ja esitab kokkuvõtte järelseminaril.

 

Õppeprotsessi kuuluv rotaator on alati olnud suunatud osalejate olemasoleva kollektiivse kogemuse ja teadmise teadvustamiseks ning rakendamiseks hariduse tuleviku ja enese võimaluste prognoosimiseks. Sellest ka sündmuse/protsessi üldnime areng läbi nende aastate (sealjuures ikka eestikeelsemaks): rotaator – foresight rotaator -  ettemõtlus-kerilaud – haridusihalus-kerilaud ...

Kavandamine, plaan, juhendmaterjalide koostamine on toimunud õppejõu eestvedamisel ja läbi arutelude Talgujatega.

On oluline, et protsessis rõhutatakse positiivsust, lahenduste otsimist läbi mõtestamise, metatasandite leidmise jne. Traditsiooniliste org-tegevuslike mängude (Štšedrovitski koolkond, Venemaa) konfliktifaasi rühmas talguprotsess ei sisalda. See ei tähenda, et konflikt puudub – aga see pole mitte niivõrd väline konflikt rühmas kui igaühe seesmine konflikt – eelneva kogemuse-teadmuse ja uue taipamuse vahel.

 

Protsessi üldine ülesehitus (osaleja – üliõpilase tegevus):

  • Soovitatud materjalide (kirjandus, e-õppe materjalid vm) läbitöötamine.
  • Enesemääratlus ja registreerumine valitud nn tasemerühma (indiviid, organisatsioon/kogukond, sootsium/ühiskond) - kas eelregistreerumine e-keskkonnas (Doodle) või kohapeal sissejuhatava etapi järel.
  • Töö rotaatoris/kerilauas - 4-5-taktiline (1- või 2-päevane) protsess ja osalushindamine, ühisprojekti teema visandamine.
  • Personaalse ja rühmarefleksiooni/-kokkuvõtte koostamine.
  • Ettevalmistus ja osalus järelseminaris – refleksioonid rühma ja indiviidi tasandil, järjehoidjatelt ka peakeerutajalt. Mõttetalguprotsessi teoreetiliste aluste teadvustamine.
  • Mõttetalgutest idanenud teemal kooperatiivse projekti koostamine (ca 5-liikmeline rühm, uurimuslik või referatiivne tekst vm), esitamine ja kaaslashindamine. (Õppeprotsessis – aine eksami hindeline osa.)

 

Allpool on toodud läbiviidud rotaatorid/kerilauad ja nendest välja kasvanud koostööprojektide/õppematerjalide teemad. 

Mõttetalguid haridusvallas 2010-2015

2010

XXI SAJANDI KOOL KONTEKSTIS ÕPPIV ÜHISKOND - ÕPPIV ORGANISATSIOON-ÕPPIV SUBJEKT.

Valdo Ruttas. Rotaator. 16. aprill 2010. Järelseminar 23. Apr. Tallinna Ülikool, KTI.

 

Üliõpilasprojekte:

Uue põlvkonna kool – indiviidikeskne kool. Anne Kits, Anu Laas, Tiina Ott, Ailar Lyra, Kai Rei, Katrin Haav, Sirpa Saar, Pille Trumm.

Ideaalne kool – Pilvekool (Kooli projekt). Veronika Armon,  Kadri Siller

Projekt Ideaalkool. Anneli Luik, Piret Jaagu, Kristina Šanin, Kristel Tamm

 

 

2011

EESTI KOOL 2020+ KONTEKSTIS ÕPPIV ÜHISKOND – ÕPPIV ORGANISATSIOON – ÕPPIV SUBJEKT. Peakeerutaja - Valdo Ruttas. Ene Sarv & Margus Maksimov. Foresight-rotaator - 1.aprill 2011.  Järelseminar - 8.aprill 2011. Tallinna Ülikool

 

Üliõpilasprojekte:

Seadusandlus ja sellest tulenev tervisekaitse lasteaias. Deivi Pard, Helena Allikmaa, Triin Rass, Triin Ruus.

Reflekteeri ja Filtreeri. Projekt “Kool 2020+. Koolikiusamine” . Victoria Vinckler, Meri Sogomonyan, Kaidi Maask, Kaidy Kohv, Margus Abel.

 

 

 

2011/2012

 

Õpetajate täiendkoolitus (ettevõtjate jpt huvirühmade esindajate osalusel)

 

ÕPPEKAVA KODUSTAMINE. Pärnu Heade Ideede Generaator (HIG).

Valdo Ruttas. Osarotaatrite keerutajad: V Ruttas, M Maksimov, E-S Sarv, rühmajuht Martin Teeveer. TLÜ TKK ja Pärnu HO.

19. nov. 2010. Ja 20. apr. 2011.

Toimus Pärnu-keskse aspektiga kooli õppekavade loomise käivitamine (HIG), õppekavade loomeprotsessi toetamine ja reflekteerimine.

 

HIG - I õppepäevaga taotleti:

Riikliku õppekava põhiaspektide aktualiseerimist osalejate pootlt

Teatava ühise mõtte- ja arusaamade välja tekkimist

Teadmiste ja vaadete vastastikust rikastamist

Täiendavate kooliväliste, õppekava rikastavate õppevõimaluste tadumist (nii koolirahva kui kooliväliste panustajate poolt).

 

Osalejatel tuli end positsioneerida vähemalt kahte kolmest vaatetasandist / õppekavale lähenemise aspektist:

humanistlik e inimkeskne,

regionaalne e Pärnu kui õppe- ja kasvatuskeskkond.

Eesti, ühiskond kui arengukeskkond ja kui tulevase kodaniku elu-/õpikeskkond.

 

2012

 

EESTI KOOL 2020+KONTEKSTISÕPPIV ÜHISKOND - ÕPPIV ORGANISATSIOON - ÕPPIV SUBJEKT. Eesti kool läbi sotsiaalse, organisatsiooni ja subjekti tasandi.

Valdo Ruttas & Ene Sarv & Jüri Plink. ETTEMÕTLUSKERILAUD. Foresight-rotaator - 13. aprill 2012. Järelseminar - 27. aprill 2012, TLÜ KTI.

 

Üliõpilasprojekte:

Eesti kool kui sotsiaalse tasandi laborirott. Taniel Vares, Kirli Talving, Katrin Talvi

Kooliväärtuste kujundamine mõttetalgu meetodil. Evi Štukert, Birgit Sipelgas, Eveli Kanep

Uue põlvkonna kool-inimesele suunatud kool. Evelin Teiva, Katre Tiido, Pille Puna, Merike Kaver, Jekaterine Botskarjova

 

 

2013 (kevadsemestril)

 

Rotaator e ETTEMÕTLUSKERILAUD “Haridus 21. sajandil: indiviid, organisatsioon, ühiskond”. (Kahe kolmerühmalise kerilaua kombinatsioon ühise lõppistungiga, ca 50 osalejaga)

Peakeerutajad: Ene-Silvia Sarv&Margus Maksimov. Tugirühma:  Jüri Plink, Marko Vene, Martin Teeveer. Konsultant ja ideeline juht – Valdo Ruttas.

15.03.2013. TLÜ KTI.

Vaata ka lk Rotaator 2013 menüüs!

 

Üliõpilasprojekte:

21. Sajandi kooli juhtimine. Andrei Kante, Birgit Peterson, Eili Laas, Kaire Pajanen, Krista Tiit, Maris Peters, Reet Reispass, Signe Vaikla, Lui Piirsalu


Heutagoogika – tuleviku trend hariduses. Kristiine Vahtramäe, Astrid Randoja, Kadri Käärd, Merje Kuusk, Maris Roost

Digiajastu võimalused ja ohud. Maire Põld, Birgit Ellermäe, Dimo Nikitin,  Katrin Rändvee

Subjektsuse kasvatus-filosoofilised käsitlused. Anne Ainsalu, Katri Hoogand, Liisi Männistu, Diana Korotina, Jaanika Siiroja, Madli Tõitoja, Marko Vene

Indiviid – hariduse kese. Ülevaade hermeneutilisest paradigmast ja humanistlikust teooriast  ning nende rakendamisest hariduses. Aule Kink, Anneli Lepik, Marleen Pedjasaar, Maria Ratassepp, Erika Reinaru

Alternatiivkommunikatsioonid. Mairi Laht, Sandra Praats

Alushariduse uued suunad. Marika Heindla, Anneli Laamann, Piia Otti, Diana Pagar, Kaia Randlaine, Silja Sipelga

Erivajadusega lapsed Eesti üldhariduskoolides. Liisi Noode, Kristina Kallas, Helina Kuust, Sigrid Felt

Autoriteedist kasvatuses. Mari Mae, Kristiina Kivil, Svetlana Pesetskaja, Olga Šunjajeva

Harmoonia saavutamine indiviidis, organisatsioonis, ühiskonnas. Reio Kiidli, Tiia Pappel, Monika Raudsik

Kool kui dünaamiline arengukeskkond. Maria Keba, Kirli Saks, Pirje Vasli, Kadi Maria Vooglaid

 

 

 

2013 (sügissemestril)

 

Haridusihaluskerilaud KONTEKSTIS 21. sajandi potentsiaale. Ene-Silvia Sarv&Margus Maksimov& Jüri Plink. Konsultant ja ideeline juht – Valdo Ruttas.

11.-12. okt. 2013. TLÜ Kasvatusteaduste Instituut.

Rotaatori ja mõttesõela (sh osalushindamine) kombinatsioon.

 

Üliõpilasprojekte:

Tähenduste loomine oma õpikogemustele läbi mentori rolli. Siivi Põldots, Merilyn Rannat, Birgit Rohtjärv, Marja Saarma Laura-Lisethe Tilk, Ainika Ööpik-Vaade.

Lapsekesksed haridusprogrammid ja –projektid kaasaegses rahvusvahelises alushariduses: sujuv üleminek kooli. Anneli Laamann, Diana Pagar, Kaia Randlaine, Silja Sipelga, Piia Otti

Elukestva õppe strateegia analüüs ja parendus-ettepanekud. Anett Linno, Heli Temper, Madis Annus, Peeter Pohlasalu, Reelika Lippur.

Riiklikus õppekavas sõnastatud pädevuste saavutamine aktiivõppe meetodite kaudu. Aleksei Razin, Eve Raag, Pilleriin Altermann, Katarina Pintson, Marja Popov, Uljana Šatalov.

Hindamise Ihalus. Urmi Tõlgo, Rene Murumaa, Külli Post, Kristi Mets, Kristi Erdman

Haridus ja kogukond. Anneli Habicht, Dmitri Volov, Helen Raid, Signe Poska

Eesti vajab haridusvisiooni. Katrin Kookmaa, Kristiina Paist, Aivar Pilv

 

 

2014

Hariduskerilaud Kasvatusihalus 21. Sajandil. Eesti laps ja nooruk – inimeseks kasvamine  21. sajandi algupoolel. Ene-Silvia Sarv, Valdo Ruttas, Jüri Plink, Margus Maksimov, Marko Vene, Kristiina Krabi.

11-12. okt. 2014.

 

Üliõpilasprojekte:

Populaarteaduslik ajakiri Kaasaja //kaasaja.wordpress.com. Sigrid Felt, Regina Filippova, Karolin Kabanen, Jelena Lohmatova, Maie Peegel, Siim Rahnu, Liana Roos, Maarja Maria Sooneste, Mari-Liis Sults

Õpilase minapildi täiustumine läbi seiklus- ja draamaõppe ning didaktika. Kadri Koort, Anneli Suits. Epp Elbrecht, Kornelia Kaik, Marge Tiimann, Madli Vaidlo, Maret Põder

Kuidas kaasata lapsevanemad ainetevahelise integratsiooni ideede mõistmisse. Enely Rannas, Tea Roosvald, Sirle Roots, Liia Saks, Jana Zavision

Haridusmaailmakohvik. Asta Vaks, Teele Puusepp, Liina Jasmin, Sander Kiviloo, Kristi Voll, Kristel Prii, Liina Jürisoo, Liisa Kubre

Õppeprotsessi muutmine ja koolijuhi roll selles – ühiskonna vaade. Signe Ambre, Maris Heino, Eve Kalimulina, Kristi Kulu Triinu Luiga, Janno Mängli, Indrek Riigor, Mare Räis, Liivi Turk, Reelika Täht

 

2015

Hariduskerilaud Kasvatusihalus 21. Sajandil. Eesti laps ja nooruk – inimeseks kasvamine  21. sajandi algupoolel. Keerutaja - Ene-Silvia Sarv.

27. märts, 2015. TLÜ KTI.

Üliõpilasprojekte:

I kooliastme õpilaste hinnang klassiõpetaja õpetajaeetika koodeksi täitmisele. Seila Jermann, Sandra Müürisepp, Tiina Seppel, Tähti Siinmaa

Laste joonistuste analüüs : hea ja halva inimese kujutamine laste joonistustes.

Hannaliisa Heinla, Kadi Jõesalu, Jane Timofejev, Sille Tuuling

Väärtused õpetajas i kooliastme õpilaste hinnangul. Nele Lainoja, Mariliis Limbak, Kerli-Kristin Salo

 

 

Ajaloolist ja sisulist materjali Talgujatelt.

Tagujad ja Haridusfoorum'20

Talgujad on olnud tegevad hariduse uuendamises juba üle 30 aasta. Algul koolifüüsikutega (koolide füüsikaõpetajad ja nende koolitajad ülikoolidest, Õpetajate täiendusinstituudist), siis haridusuuenduses  jm endusprotsessides.

Eesti Haridusfoorum (asutatud 1995, mitu Talgujat oli asutajate seas) tähistas oma 20 aastapäeva TÜ aulas. Juubelikonverents arutas ka Eesti haridusatsenaariumide Eesti haridus - 2015 "täideminekut". Selle teema võttis ühes virtuaalklubis arutada ka Talgujate rühm ning Haridusfoorum-20 jaoks pandi kokku üks voldik. Lisame selle siia. Talgujate mõtteid andis haridusstsenaariumide paneelis edasi Ene-Silvia Sarv.